Reformierakonna pikaaegne juht Siim Kallas jõudis poliitikukarjääris ka Euroopa tipptasemele, olles aastaid Euroopa Komisjoni asepresident. Fotol õnnitleb ta 2023. aastal tütar Kaja Kallast, kes toonase valitsusjuhina pani kokku koalitsiooni Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja erakonnaga Eesti 200. Aasta hiljem liikus Kaja Kallas Euroopa Komisjoni asepresidendiks.
Foto: Liis Treimann
“Kurbusega pean teatama, et mu kallis isa Siim Kallas suri täna öösel,” kirjutas sotsiaalmeedias Siim Kallase tütar Kaja Kallas.
Siim Kallas oli Eesti peaminister aastatel 2002‒2003. Lisaks on ta olnud Eesti Panga president (1991‒1995) ja Euroopa Komisjoni asepresident (2004‒2014).
Siim Kallas oli Reformierakonna üks asutajatest 1994. aastal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Viimases intervjuus Äripäevale tänavu juunis rääkis Siim Kallas sellest, mis on Euroopas praegu toimumas. Samuti avas ta Euroopa ja USA suhteid Ukraina sõja ja Iraani sõja taustal. Mööda ei saanud ka Eesti, Baltikumi ja Põhjamaade väljavaadetest ning õhus hõljuvatest kõnelustest Venemaaga.
Kallas ütles, et Euroopa armee on eurooplastele nüüd väga tähtis ja selge, ent suur küsimus on Ameerika Ühendriikide roll tänases maailmas. See ei puuduta ainult seda, kas Ameerika toetab Euroopat tuumarelvaga või mitte, vaid Ühendriikide rolli maailmas üldiselt.
“Julgen väita, et see vahetus Ameerikas on ikkagi teinud väga ränki vigu," märkis Kallas juunis. Ta tõi näiteks Trumpi visiidi Hiinasse. Jutuks tulid ka jätkuv Iraani sõda ja ka Ukraina sõda. Tänu Venemaa juhile Vladimir Putinile on ukrainlastest saanud rahvus, osutas Kallas samas paradoksile.