Eestis on alkoholiaktsiis sõltuv alkohoolse joogi valmistamise viisist, mitte kangusest. Selle tulemusel on alkohol õlles 2,6 korda madalamalt maksustatud kui alkohol viinas. Kuivõrd on selline vahe põhjendatud?
Viina ülisuure osakaalu järgi Eesti tarbimises võiks oletada, et vahe peaks olema veel suurem, aga viinatootjad ise muidugi väidavad vastupidist ning soovivad õlle hinna pooleteise- või kahekordistamist. Nende argument on paraku nõrk - me ei aktsiisista ju molekuli, vaid hinda ja tarbimisharjumust, püüame joobe kättesaadavust ohjeldada. Seaduses alles otsustasime ühtlase 5-protsendise aktsiisitõusu aastani 2016 ning ma ei mõista praegust uksest ja aknast sisse pressivat lobi. Kui ma milleski rohkem selgust vajan, siis erinevate lahjade, hästimaitsestatud ja pahatihti gaasistatud kiirjoobevahendite maksumäära adekvaatsuses.
Liviko juht Janek Kalvi väidab, et kui aastaks 2016 võrdsustada erineva alkoholi aktsiisimäärad, laekuks riigieelarvesse 256 miljonit eurot mullusest rohkem aktsiisi. Kas selline hinnang on realistlik?
See number on liialdatud, meie hinnang on umbes veerandi võrra väiksem. Küll aga on viinatootjatel realistlik loota, et sel juhul tõrjuks viin õlut veelgi rohkem kõrvale.
Mida ütlete, kui väita, et Reformierakond soosib õlletootjaid?
Hullem oleks kuulda, et soosime viinatootjaid, mida võinuks väita aegadel, kui viinaaktsiis seisis paigal, inflatsioon ja palgatõus aga mühisesid. Tegelikult nägin just Yle TVs (Soome telekanal - toim), kuidas me Janek Kalviga vaheldumisi Eesti maksusüsteemi kiitsime. Meie erinev hinnang teatud jookidele tuleb üheselt ametite erinevusest.