Hooldekodu vaba koht ei tähenda alati dementsusega eakale sobivat keskkonda. "Mehe kõrvale otsime ikka meest"
Dementsusega inimese hooldekodukoha ooteaega ei saa üheselt hinnata: mõni inimene pääseb teenusele kohe pärast koha vabanemist, teisel tuleb oodata sobiva osakonna või toa leidmist, selgitas Südamekodude tegevjuht Keiu Talve.
Tuhanded lähedased on meeleheites, sest abi jääb kättesaamatuks ja oma jõul vanuri hooldamise jaks ühel hetkel lihtsalt lõppeb. “See on üks raskemaid ja üksildasemaid asju, mida teha."
Haapsalus käib argipäeviti koos 12 eakat, kelle puhul on sotsiaaltöötajad leidnud, et päevakeskuses on neil parem kui üksi kodus, aga hooldekodusse neil veel kindlasti asja ei ole.
Hooldekodud saadavad dementseid ja keerulise käitumisega eakaid tihti haiglasse ja see toob lisakoormuse sotsiaaltöötajatele ja haiglatele, rääkis Äripäeva ajakirjanik Eliisa Matsalu-Alaküla Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Eestis võiks kujuneda tavaks, et edukas ettevõte valib mõne vähem silmapaistva haigusühingu ja toetab seda kasvõi mõned aastad, kirjutab Eesti Tsüstilise Fibroosi Ühingu juhatuse liige ja omanimelise fondi looja Janno Puusepp.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.