„Esimene variant tähendaks, et töötame turgu arvestades läbi Euroopas kehtivad reeglid,“ sõnas Parts. „Teine variant tähendaks, et riik oleks valmis ettevõttesse täiendavalt investeerima ja selle puhul on mitmed eeltingimused, millal üldse saab investeerimisvariant kõne alla tulla.“
Kindlasti tähendab see Partsi sõnul seda, et ettevõte peab tegevuses olema regionaalselt konkurentsivõimeline. See tähendab senise kollektiivlepingu ümberrääkimist.
Teine tingimus on, et valitsuse investeering peab olema kooskõlas Euroopa Liidu reeglitega.
Mõlemad variandid on Partsi hinnangul võimalikud. Arutelu juurde naastakse tõenäoliselt kolme nädala pärast ja lõplik otsus tehakse 2013. aasta esimese kvartali jooksul.
Parts kinnitas, et lennureisijad ei pea muretsema.
Peaminister Andrus Ansip tõdes, et Estonian Airi saatus ei sõltu valitsuse tahtest, vaid sellest, kas Euroopa Komisjon annab loa riigiabiks või mitte. „Me ei saa välistada ühtegi stsenaariumit. Aga selles, mida Juhan Parts ütles reisijate kohta, võite kindel olla – reisijad ei pea muretsema, neid ei jäeta hätta."
Täpset investeeringu suurust Juhan Parts välja ei öelnud. Suvel on ajakirjandusest läbi käinud info, et lennufirma vajab 60 mln eurost rahasüsti.
„On väga olulisi asjaolusid, millest see sõltub. Kui investeeringu teeme, siis kehtib põhimõte, et ükskord on ka viimane kord. Et rahalise investeeringu mahu puhul saame öelda, et ettevõte saavutab finantsstabiilsuse. Me räägime projektsioonist 3-4 aasta peale,“ rääkis Parts.
1. novembril valitsuse pressikonverentsil sõnas Ansip, et Estonian Airi pankrot on välistatud. "Meie inimesed võiksid ühes asjas kindlasti päris veendunud olla, et ega valitsus seda Estonian Airi pankrotti küll ei lase," ütles Ansip. "Seda, et inimesed võiksid hakata kartma, kas nad ikka Estonian Airiga lennates kusagilt koju saavad või ei saa, seda paanikat ei maksaks kellelgi külvata. Ei-ei, seda ei juhtu, et Eesti riik jätaks oma kodanikud kuhugi ilma peale, nagu mitmete lennufirmadega on juhtunud."
Autor: Laura Mallene, Rivo Sarapik