Lühidalt öeldes ongi siseaudit mõeldud töötama üksuse juhtorganite heaks ja välisaudiitor väliste huvigruppide heaks. Siseaudiitorite eesmärk on suurendada asutuse juhtkonna kindlustunnet, et asutuse juhtimis- ja kontrollimeetmed toetavad asutuse eesmärkide saavutamist, on õigusaktidega kooskõlas ning tagavad eelarveraha otstarbeka kasutamise.
Riigiasutuste siseaudiitorite viimine riigikontrolli alluvusse tähendaks sisuliselt juhtorganite heaks töötava siseauditi funktsiooni likvideerimist ja selle asendamist välisauditiga. Selline samm nõrgestaks oluliselt asutuste sisekontrollisüsteemi, mille loomine on asutuse juhtkonna kohustus.
Äripäev on toonud probleemina välja siseaudiitorite vähese sõltumatuse. Sõltumatuse suurendamiseks ei pea tingimata muutma siseauditit välisauditiks alluvusvahekorda muutes. Sõltumatuse suurendamiseks on ka muid viise, mida riigiasutuste või valitsemisala siseselt tuleb rakendada. Näiteks siseauditi tsentraliseerimine ja viimine ministri alluvusse, sõltumatuse tagamine asutusesiseste regulatsioonidaga, mis hõlmavad ka erinõudeid siseaudiitorite tööle võtmisel ja töölt vabastamisel jne.
Riigiasutuste siseauditi tellimine audiitorfirmadelt ei oleks samuti lahendus, sest see ei suuda asendada täiel määral siseauditi funktsiooni ja kindlustada, et asutuse sisekontrollisüsteem toimiks tõrgeteta. Samas on riigiasutused siseauditi raporteid vajadusel tellinud audiitorfirmadelt varemgi ja ilmselt teevad seda ka edaspidi.
Lõpetuseks, kindlasti ei saa nõustuda seisukohaga, et riigiasutustes on siseaudiitori funktsioon mõttetu, sest nad ei saa olla sõltumatud. Riigikontrolli kogemus näitab, et juhtkonna ja audiitorite õige suhtumise korral annab siseaudiitorite töö harilikult väga häid tulemusi.