• OMX Baltic0,2%317,24
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,19%2 248,75
  • OMX Vilnius−0,35%1 495,68
  • S&P 500−0,07%7 335,64
  • DOW 30−0,71%50 398,17
  • Nasdaq 0,29%24 398,94
  • FTSE 100−0,84%10 600,39
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic0,2%317,24
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,19%2 248,75
  • OMX Vilnius−0,35%1 495,68
  • S&P 500−0,07%7 335,64
  • DOW 30−0,71%50 398,17
  • Nasdaq 0,29%24 398,94
  • FTSE 100−0,84%10 600,39
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Raskustes riikide abistamisel tuleb miinimumi viia risk, et tulevikus jälle kergekäeliselt laenama hakatakse, leiab Ardo Hansson.
Äripäev palus Eesti poliitikakujundajatel avaldada oma mõtteid, mida nende arvates euro praeguses ülesehituses muuta tuleks, mida võiks sisuliselt tähendada euroala majandusvalitsus ja eelarveliit ning millisel viisil võiks laheneda ülemäärase võlakoorma probleem reas riikides.
Mida oleks euro ülesehituses vaja muuta, milliseid vajakajäämisi n-ö  kompenseerida, et ühisraha euro toimiks ja püsima jääks?Mina arvan, et selleks, et ühisraha toimiks ja püsima jääks, peab iga pakutav lahendus vastama neljale kriteeriumile.
Esiteks peab see olema vastuvõetav finantsiliselt tugevamatele eurotsooni riikidele (k.a Eesti). Teiseks peab arvestama, et on juhuseid, kus riigivõla koorem võib jõuda tasemele, mis ei ole enam jätkusuutlik.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele