• OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,03%7 340,53
  • DOW 30−1,64%50 759,42
  • Nasdaq −0,74%24 328,38
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 2250,37%59 078,45
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,03%7 340,53
  • DOW 30−1,64%50 759,42
  • Nasdaq −0,74%24 328,38
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 2250,37%59 078,45
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Mis on saamas eurotsoonist, kus senine must lammas Kreeka vajab taas uut abilaenude paketti, mille vastu on tekkimas tugevnev opositsioon nii riigis endas kui ka abi andvates riikides.
Esmaspäeval jätkusid kõnelused Kreeka ja niinimetatud „troika“ – Euroopa Komisjoni, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Keskpanga eksperdid – vahel. Esialgu loodeti kõnelused lõpetada juba läinud nädala keskel, kuid esile on kerkinud mitmed probleemid, mis võivad viia Kreeka pankrotini, riigi lahkumiseni eurotsoonist või riigi võlgade restruktureerimiseni.
Esialgu on vähemalt niipalju selge, et kui Kreeka soovib kõigest aasta ja loetud nädalad pärast esimest abipaketti uut abilaenu, siis tuleb kohalikul valitsusel vastu võtta ridamisi kokkuhoiu- ja privatiseerimisprogramme, ilma milleta ei ole IMF ega Euroopa Liit valmis abi andma.
Surve alla on sattunud Kreeka valitsus, kellelt oodatakse karmimate tingimustega nõustumist, mis hõlmaks plaani kiirendada riigile täielikult kuuluvate ettevõtete privatiseerimist, nelja-aastast 26 miljardi eurost fiskaalprogrammi ning täiendavalt kärpida riigieelarvet 6 miljardi euro võrra sel aastal.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele