Vaba raha - rämps või kuningas?

Olen oma äride laenukoormust kordades vähendanud, räägib Sõõrumaa. Ta on veidi kurblik, kui räägib, et istub parasjagu enda Rotermanni kvartalis, millele kriis on mõjunud kõike muud kui hästi. "Kui Hollandi kuninganna käis siin jalutamas, siis ta küsis minult kolm korda, et kas tõesti need tänavad on tehtud eraraha eest?" jutustab Sõõrumaa ja jätkab, et sellised miljööväärtuslikud arendused koos väljakute ja jalutusteedega võiksid Eestiski valmida avaliku sektori toel, nagu see toimub mujal, jõukamates riikides.

Vaba raha teema juurde tagasi tulles selgub, et Sõõrumaa soovib kõik vabanevad eurod kasutada oma olemasolevatele äridele, kellegi teise ideedesse investeerimiseks pole tema sõnul praegu hea aeg. "Mul on endal kaks korda rohkem ideid, kui teha jaksan. Eks ma ikka käin lahtiste silmadega ringi, aga püüan jääda oma põhiliistude juurde, mitte end killustada sellisel määral nagu minevikus,“ arutleb Sõõrumaa.

Päästeveste tootva firma omaniku Eberle sõnul on ka tema jaoks prioriteet number üks põhitegevuse arendamine. Eberle ettevõtte kontol oli 2009. aasta lõpus enam kui 130 miljonit krooni (üle 8 mln euro) vaba raha. Ta ostab oma ettevõttele uusimat tehnikat ja toorainet, enne kui inflatsioon tõsised tuurid võtab. Ta plaanib investeerida ka tootmishoonetesse, et vähendada kulusid eesotsas küttekuluga.

"Oleme siiski alati avatud headele ideedele," toonitab Eberle. Ta lisab, et igatahes kontrolliks ta iga pakutavat investeeringut väga hoolikalt, et mitte anda võimaluseraasugi sellistele ekstreemselt kavalatele isikutele, kes on investoritelt kasutute projektide jaoks suuri summasid välja meelitanud. "Nagu kasutud maad Bulgaarias," toob Eberle näite. Investeering peab olema väga usaldusväärne ja  jätkusuutlik ning esikohale jäägu ikka põhitegevus, on Eberle kindel.

Äripäev avaldas täna edetabeli ettevõtjatest, kelle firmade kontol oli 2009. aasta lõpu seisuga enim likviidset vara ehk raha ja/või lühiajalisi finantsinvesteeringuid.