Raha küsitakse nagu meil Noblessneris, korterisse pääsemiseks tuleb aga ronida mööda taevatreppe või jääb maakler pool tundi hiljaks ja elamist ei näegi. Sellegipoolest krabatakse isegi küsitava kvaliteediga kinnisvara paari päevaga käest.
Just selliste vaadete pärast Lissaboni kinnisvaraturul võidujooks käibki. Portugali pealinna katusekorteri pisikeselt rõdult avaneb vaade Pürenee poolsaare pikimale jõele Tejole, mille kaldale on Lissabon rajatud.
Foto: Liis Treimann
Kohe esimene sõõm Portugali õhku otse lennukist väljudes annab teada, et oleme saabunud kuurorti: see paitab ninasõõrmeid lihtsalt nii mõnusalt ja soojalt. Kuigi kohalikud tõmbavad juba jopehõlmu koomale, mõjub oktoobrikuine Portugal eestlasele nagu naasmine Eestimaa kesksuvesse.
Talvekaamose eest päikese alla ja kaugtööle kippuvatele eestlastele pakub 10 miljoni elanikuga Portugal naaberriigi Hispaania kõrval privaatsust ja rahulikumat elustiili hindavale inimesele alternatiivi. Erinevalt Hispaaniast eestlastest maaklereid siin küll napib, kuid välismaalaste huvi on tohutu ning kinnisvaraturg suisa keeb. Näiteks on avastamas päikeseriigi võlusid aina rohkem ameeriklasi.
„Lissaboni kesklinnas ja selle ümbruses on see täiesti hullumeelne, miljonieurosed korterid on nüüd tavaline asi,“ räägib Lissaboni maakler Catarina, kelle kinnitusel ilmutavad end riigi läänerannikul asuva pealinna kinnisvaraturul selged buumi tunnused.
„Siin leidub kortereid, mis püsivad turul vaid mõne päeva,“ kinnitab ostjate huvi ka Lissabonist umbes 280 kilomeetri kaugusel lõunarannikul asuvas Portimão linnas tegutsev maakler Bernardo.
Üllatustesadu jätkub, kui tumendatud rõduuksi lahti tõmmates vaatab vastu teise maja sein. Kus on see lubatud vaade, mille peale me üldse kohale tulime?
Nendest paarikümnest korterist, millele Äripäeva ajakirjanikud alles oktoobri keskel silma peale panid, oli kuu viimasteks päevadeks kolmandik müüdud.
Äripäev Portugalis
Äripäev käis uurimas eestlaste seas praegu kuuma Portugali kinnisvaraturgu. Külastasime seal vähem või rohkem aega elanud Eesti inimesi ja investoreid.
Lähinädalatel ilmub Äripäevas lugude sari eestlaste tegemistest Portugalis. Samuti näitame, kuidas käib seal kinnisvara soetamine ja milline on Maarjamaal üha populaarsust koguva päikeseriigi eluolu.
Eestlaste seas menukal Portugali lõunarannikul Algarves võib leida kinnisvara 300 000 euro eest, kuid valik jääb napiks ning hinnatase tundub oodatust kõrgem, ütles Äripäeva ajakirjanik Jana Saarkoppel.
Majutusplatvormide kaudu teeniti Eestis läinud aastal ligi 104 miljonit eurot tulu, mis on pea 40% kogu majutusteenuste müügist. Siiski näeb hotelliliit, et need andmed ei kajasta kogu pilti ning hinnanguliselt 20 miljonit makse jääb riigil ööbimiste pealt saamata.
“Ära mune! Osta ära ja siis mõtle, kust see raha tuleb.” Kriisidest kõikuma löönud ja mõõnadega tagasi 2019. aastasse jõudnud kinnisvaraturul tasub investorite sõnul alustada huvilistel - nagu ikka - kohe.
Huvi osta kinnisvara välismaal tundub olevat järjest suurem, rääkis kinnisvaramaakler ja InvesteerimisFestivalil vestlusringi modereerinud Algis Liblik.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.