• OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−0,73%7 362,44
  • DOW 30−1,23%50 975,07
  • Nasdaq −0,65%24 350,13
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−0,73%7 362,44
  • DOW 30−1,23%50 975,07
  • Nasdaq −0,65%24 350,13
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Kuu on pärast mitu aastakümmet kestnud pausi taas enam inimkonna tähelepanu hakanud võitma. Maa kaaslase uurimise vastu on huvi ilmutanud nii vanad kosmoseriigid kui ka uued tegijad India ja Hiina. Mitmel riigil on plaan rajada Kuule püsiv baas. Seetõttu on sobilik värskendada teadmisi ning omandada ehk üht-teist uutki meie koduplaneedi truu kaaslase kohta.
Suur kokkupõrge
Maa sündis paljude väiksemate kivikamakate ehk planetesimaalide kokkupõrgete tagajärjel. Kuud siis veel ei olnud, kuid üsna Maa kujunemise algusjärgus toimus hiiglaslik kokkupõrge, kui varase Maa teega ristus umbes Marsi-suurune taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel paiskus orbiidile aurustunud kivimmaterjali, mis kogunes ajapikku kokku ning moodustaski Kuu, kirjutas LiveScience. Maa kaaslase tekke kohta on olemas teisigi hüpoteese, kuid tänapäeval on just ülalkirjeldatu teadlaste seas kõige enam tunnustust leidnud.
Miks on Kuu mõnikord taevas päeval, teinekord jälle öösel?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele