• OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,35%7 316,68
  • DOW 30−1,77%50 696,39
  • Nasdaq −1,2%24 215,24
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,35%7 316,68
  • DOW 30−1,77%50 696,39
  • Nasdaq −1,2%24 215,24
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Nanotehnoloogia tegeleb hetkel peamiselt nanomeetrites mõõdetavate ainekoguste tootmisega, mida kasutatakse näiteks materjalide omaduste parandamiseks. Seega ei midagi ulmelist veel, kuid tulevikus võivad täituda ka seni idee tasandil olevate nanorobotite loomise plaanid.
Selliseid roboteid saaks kasutada näiteks ravimites. Nad liiguksid inimese organismis ringi ning parandaksid haigeid kudesid või hävitaks vähirakke.
Idee intelligentsetest robotitest, kes inimesele vastu hakkavad, on juba väga vana ning pole midagi imestada, et ideega nanorobotitest tuli ka vana hirm kiirelt tagasi. Üks nanotehnoloogia loojaist Eric Drexler kirjeldas 1980. aastail nö halli plöga stsenaariumi, mille kohaselt paljundavad kontrolli alt väljunud triljonid nanorobotid iseend ning hävitavad kõigest mõne päeva jooksul kogu Maa orgaanilise aine.
See stsenaarium on teoreetiliselt võimalik, kuid reaalsuses on inimesed selliste robotite loomisest veel väga kaugel. Tegelikult on nanorobotid juba olemas, kuid nad on täiesti looduslikud. Neid nimetatakse viirusteks ja palju probleeme on nendega tõesti, kuid ohtu inimkonna eksistentsile nad hetkel küll ei kujuta.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele