Pidur IT arengule

Elektroonilisel teel toimuva ärisuhtluse ehk e-kommertsi kiire areng on teravalt tõstatanud küsimuse selle õiguslikust reguleerimisest.

Paari aasta möödudes võib Eesti majanduse progressiivsuse ja edukuse mõõdupuuks olla e-kommertsiga seonduva reguleerimine ja see, millisel määral suudetakse kehtestatud reegleid rakendada.

E-kommertsi potentsiaali ja mõju majanduse arengule on mõistnud paljud riigid. Suurbritannia valitsus on teatanud, et tema eesmärk on teha Suurbritanniast riik, kus on maailmas kõige lihtsam ja ohutum tegeleda e-kommertsiga. Neil on alates 1999. a suvest olemas spetsiaalne ametiisik (e-minister), kelle ülesanne on vastava tegevuse koordineerimine. Suurbritannia parlamendis on aga arutusel spetsiaalne seadus -- Electronic communications bill. Arenenud riigid on aru saanud vajadusest viia kehtivad seadused vastavusse infoühiskonna nõuete ja vajadustega. Selleks tarvilikud muudatused puudutavad paljusid valdkondi. On tähelepanuväärne, et muidu inertne õigusloome on e-kommertsi valdkonnas olnud viimastel aastatel võrreldav valdkonna enda arengu kiirusega. Nii USAs kui ka Euroopa Liidus ja selle üksikutes liikmesriikides on viimase kolme aasta jooksul vastu võetud rida e-kommertsi teemalisi õigusakte. Domeeninimede ja kaubamärkide kasutamine ja õiguslik kaitse (kaitse isikute eest, kes registreerivad tuntud kaubamärke meenutavaid domeeninimesid eesmärgiga need hiljem kaubamärgi omanikele müüa), digitaalsed allkirjad ja lepingute sõlmimine e-meedia teel, samuti tarbijakaitse ning andmekaitse on vaid näitlik loetelu teemadest, mille kohta on vastu võetud või menetlemisel vastavad õigusaktid.