Marsil võiks ka eestlaste kätetööl asja olla

Kui tavainimese jaoks pakub asjade internet eelkõige mugavust, siis äriliselt võib rakendust ning väärtust leida rohkematel viisidel: näiteks võivad kogutud andmed näidata seda, mida silm ei näe, ning seetõttu on võimalik teha paremaid otsuseid. Samas tasuks esmalt endalt küsida: mis on see probleem, mida lahendatakse, ning kas see ka ära tasub, rääkis Telia IoT valdkonna juht Vjatšeslav Antipenko saates „Tehnoloogiakompass“.

Nutikas röster võib olla rohkem asi moe pärast kui kasulik tarbeese, kuid paljusid asju on siiski mõttekas internetiga ühendada.

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA jaoks hakkavad eestlased valmistama kaameraid.

Asjade interneti ja autonoomsete süsteemide lahendusi arendav Krakul OÜ oli tänavu Gaselli edetabelis. Kiiresti kasvava ettevõtte ühe omaniku Jaan Hendrik Murumetsa sõnul sai tema teekond aga alguse juhuslikult.

Tänapäevastesse nutiseadmetesse on salvestatud kogu meie elu. Eestis on õiguskaitseorganitel olnud nutitelefoni äravõtmine ja selle sisu kopeerimine kriminaalmenetluses igapäevane ning lihtne toiming. Telefonis sisalduva andmestiku tervikuna kopeerimine ei ole aga sageli proportsionaalne ning kujutab endast äärmiselt tõsist eraelu riivet, mis on juba alates 2021. aastast pälvinud nii Euroopa Kohtute kui ka Eesti Riigikohtu kriitikat.