Gaute Kivistik: head tööd tehes on tunda kuidas aju töötab ja tarbib vuhisedes veresuhkrut

Saatejuht ja humorist Gaute Kivistik juhib saateid, väikelaevu ja õhtuid, ei karda vanadust ja on üle 30 aasta kirjutanud iganädalaselt libauudiseid nii et mõte töötab vabalt, ent tulemus on terav aga vihavaba. 

Kivistik ei pelga libauudistes teiste teemade seas käsitleda ka poliitikat nii et selle olemus saab löövalt esitatud. Näiteks on ta viimaste kuude jooksul Rohke Debelaki lavanime alt ette kandnud uudiseid kus Keskerakond soovib Eesti riigieelarve asemel vastu võtta Rootsi eelarve, sest siis jätkuks raha kõige jaoks, kuidas EKRE muutub kirikuks ja hakkab korraldama regulaarseid rumalateenistusi ning kuidas Reformierakond loob teise erakonna nimega Stagnatsioonierakond, mis vastab täpsemalt erakonna olemusele. 

“Teksti lõppviimistlus on minu jaoks kõige raskem,” räägib Kivistik saates “Läbilöök”. “Libauudiste vormistamine on keeruline, selle käigus on tunda kuidas aju tarbib veresuhkrut ja töötab sedasi “vhuuh-vhuuh-vhuuh,” toob ta toreda võrdluse.

Kui protsessid on pühendudes selgeks saanud, läheb töö siiski edukalt edasi, vastab ta küsimusele kuidas on suutnud teha üle 30 aasta iganädalaselt muhedas toonis Eesti elu vaimukalt kajastavat huumoriprogrammi. “Protsesside hindamine on ju ka ükskõik millises ettevõttes ja ka riigi puhul väga tähtis ja üheks edu või ka ebaedu aluseks.”

Kivistik selgitab kuidas ta on ise oma kõige suurem kriitik ning räägib kuidas sellega toime tulla. Samuti selgitab, kuidas hoidub libauudistes väga teadlikult vihast ja tigedusest ning kuidas on suutnud tekitada muu hulgas ka hulgaliselt originaalseid keelemänge.

Saate esimeses osas kirjeldab Kivistik libauudiste tegemise kõrval ka sõite Emajõel ning räägib sellest kui veel hobist mis aga ähvardab järjest enam saada põhitööks. Samuti selgitab kuidas on õppinud oma tööde eest väärikat tasu küsima ning ka seda mis talle praegu enim raha sisse toob.

“Üks hobusemees küsis talvel kas ma Emajõe peal võin hobuse ja reega sõita,” nimetab ta lõbusalt tõika, kus ligi 10-aastane kogemus väikelaevadega on temast loonud mulje kui Emajõe olude heast tundjast. “Ma ütlesin esialgu et ära äkki sõida. Pärast küsisin aga targematelt ja selgus et teatud lõikudel võib sõita küll kui ettevaatlik olla.” 

Saate teises pooles tuleb veel jutuks sõprus,  muu hulgas muusikalised tegemised sõbra Margo Mitiga ansamblis “Minu Isa Oli Ausus Ise”.  

“Peaksin ennast surnuks kui ma ei tegeleks ansambliga,” sõnastab ta selle olulisust välja tuues.

Lisaks räägime saates veel tervisest, tuntusest, perest, vanadusest ja tähtsates majakatest elus.

Foto: Ken Mürk/ERR/Scanpix