• OMX Baltic−0,24%317,02
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,25%2 247,43
  • OMX Vilnius−0,31%1 497,61
  • S&P 500−1,03%7 340,53
  • DOW 30−1,64%50 759,42
  • Nasdaq −0,74%24 328,38
  • FTSE 100−0,34%10 653,74
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,24%317,02
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,25%2 247,43
  • OMX Vilnius−0,31%1 497,61
  • S&P 500−1,03%7 340,53
  • DOW 30−1,64%50 759,42
  • Nasdaq −0,74%24 328,38
  • FTSE 100−0,34%10 653,74
  • Nikkei 2250,28%59 024,28
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Ettepanek muuta pandisüsteem vabatahtlikuks on saavutanud suurt vastukaja. Olles ise ettevõtja, olen hästi kursis tänase monopoolse pandisüsteemi probleemide ja konkurentsimoonutustega.
Ettevõtetele tuleb anda valikuvõimalus oma joogipakendi tagasikorjamiseks monopoolse pandisüsteemi või konteinersüsteemide kaudu.
Pandisüsteemi tõttu on Eesti muutunud naaberriikide prügimäeks. Lätist on toodud Eestisse mitusada rekkatäit tühja taarat. See aitab ka Eesti Pandipakendil paberi peal suurt tagastusprotsenti näidata.
Mõned arvavad, et pandisüsteem aitab prahista-mist vältida - tarbijail on rahaline stiimul taarast vastutustundlikul moel lahti saada. Ent joogipakendid moodustavad 5-15% kogu prügist, nii et kohustuslik pandisüsteem ei muuda suurt midagi. Ka joogitaarat ainult konteinersüsteemi kaudu tagasi korjates täidab Eesti kohustuse ELi ees - suunata 85% joogipakendit taaskasutusse. Paljudes riikides ületab see 90%. Kuid mitte tänu pandisüsteemile, vaid tõhusatele taaskasutussüsteemidele. Vaid Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Holland ja Rootsi hoiavad kinni pandisüsteemist.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele