Riigikeelt saab ja tulebki mõistlikult kaitsta. Viis, mismoodi seda Tõnis Lukase juhtimisel praegu teha püütakse, ei ole mõistlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Vaevalt soovivad tervemõistuslikud inimesed, poliitikud ja ministeeriumite ametnikud nende hulgas, tuleviku-Eestit, kus näiteks rahvusraamatukogu välismaalasest lugejale, kes soovib võõrkeelse materjali kohta midagi inglise keeles küsida, tuleb seaduskuulekuse säilitamiseks tummalt pead raputada, kuniks ta seepeale eesti keelt oskama hakkab. Ent säärased seadusandlikud jaburused võivad olla tulemuseks, kui riigikeele kaitset tehakse kõveratel alustel ja hüsteeriliselt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõigilt digiplatvormi kaudu töötavatelt inimestelt ei hakata nõudma eesti keele oskust B1-tasemel, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinnast 135 kilomeetri kaugusel paiknevas rannaäärses Liimala külas on valminud Sinilahe elamupiirkond, mille rajamisse on sealsete juurtega Regiina Pihlak panustanud kogu oma hingega. Pihlaku sõnul on tema eesmärk pakkuda ostjale mitte lihtsalt maatükki, vaid täielikult valmis krunti, kuhu saaks rajada oma unistuste kodu.