Käte laiutamisest probleemi lahendamiseks ei piisa. Tuleb aga välja, et notarid laiutavad käsi ja ütlevad, et saavad vahel selliseid pabereid vormistades aru küll, et asi pole õige, aga seaduslikku alust sellise tehingu sõlmimata jätmiseks neil ka pole. Justiitsministeerium ei oska samuti tõhusat vastukäiku välja pakkuda, väites, et tal pole kirjeldatud probleemi kohta piisavalt infot. Seda on tegelikult raske uskuda.
Justiitsministeerium, mille ülesanne ongi ju töötada välja selgemad seadusandlikud takistused sedasorti tegelaste häirimiseks, ei saa vastutust tõrjuda. Kui probleem on olemas, aga selle kohta praegu infot napib, siis tuleb seda koguda.
Kõiki ühe vitsaga lüüa ei saa. See, et firmade selgelt pahatahtlikust likvideerimisest on saanud korralik äri, pole kindlasti normaalne. Sellistest likvideerimistest jäävad maha tasumata võlad, mille ettevõtte koostööpartnerid võivad korstnasse kirjutada. Samuti jääb riigil saamata maksutulu.
Samas tuleb seaduste muutmise kavandamisel jälgida, et kõiki ettevõtteid ühe vitsaga ei löödaks, nagu viimasel ajal on juhtunud. Käputäie halbade kavatsustega nn ärimeeste pärast ei pea kannatama kõik ausad ettevõtjad. Liiga jäik ettevõtete ostu ja müügi kontroll muudab omanikul vara haldamise paindumatuks ja aeglaseks.
Pole motivatsiooni asjaga tegeleda. Igal juhul soositakse praegu liialt firmade likvideerijate tegevust. Seda kinnitab ka nende enda suhtumine. Nad ei karda ei maksuametit ega politseid, sest oskavad oma asju ajada nii, et otseselt midagi seadusevastast justkui polegi.
Ja kuna reeglina on tegemist väiksemate firmade n-ö ärakaotamisega, siis pole riigistruktuurid lihtsalt piisavalt motiveeritud asjaga aktiivselt tegelema. Ei viitsi, sest summad pole hiiglaslikud. Aga peaks, sest küsimus pole ainult võlgade kustutamises, vaid ka ettevõtluskeskkonna üldises tervises.
Autor: 1185-aripaev