Kersti Kukk: me ei saa euroraha väärkasutusse leebelt suhtuda
Väide, et euroraha järelevalve ja kontrolli süsteemis on midagi kardinaalselt valesti, ei vasta tõele, kirjutab Riigi Tugiteenuste Keskuse hangete kontrollüksuse juht Kersti Kukk.
Karm euroraha tagasinõudmine võib olla põhiseadusega vastuolus
Hankesse kirjutamata jäänud kolm sõna läksid Tallinna linnale maksma 650 000 eurot, kuid riigikohtust oodatav otsus võib pöörata asjalood kogu euroraha tagasiküsimises pea peale.
Eurotoetuste kasutamist kontrolliv riigiasutus on praegu seisukohal, et idufirma Eurora Solutionsi kulutustega ühes europrojektis ei ole asjad päris korras.
Kerge eksimus hanketingimustes tähendab Viljandi Haiglale seda, et 5% saadud eurorahast tuleks kuulutada abikõlbmatuks ning seega tagasi maksta, selgub rahandusministeeriumi auditist.
Kohalikud omavalitsused rabelevad, et tõestada riigile iga ehitushankes tõusnud hinna seost Ukraina sõjaga. Kui midagi piisavalt tõestamata jääb, ähvardab miinimumkaristusena toetusest 25 protsendi tagasi maksmine.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.