Vallad on hädas tõestamisega, et iga kallinenud ehitushinna taga on Ukraina sõda
Hädas on ka teised omavalitsused
Kohalikud omavalitsused rabelevad, et tõestada riigile iga ehitushankes tõusnud hinna seost Ukraina sõjaga. Kui midagi piisavalt tõestamata jääb, ähvardab miinimumkaristusena toetusest 25 protsendi tagasi maksmine.
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ehituse kallinemise tõttu peavad mitmed omavalitsused leidma miljoneid eurosid lisaraha, et koolimajad valmis saaksid. Mõni neist loodab riigi toele, kuid võetakse ka laenu, müüakse vara või jäetakse tänavavalgustus uuendamata. Lisaks eelarvele on lõhki ka ehituste tähtajad.
Eestis on pooleli sadade miljonitega eelmisest ELi eelarvest toetatud ehitusprojekte, mida ähvardab nii ehitushinna tõus kui tähtaegadega võidujooks, sest aega hoonete lõpetamiseks napib.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.