• OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,03%7 340,53
  • DOW 30−1,64%50 759,42
  • Nasdaq −0,74%24 328,38
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 2250,37%59 078,45
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,03%7 340,53
  • DOW 30−1,64%50 759,42
  • Nasdaq −0,74%24 328,38
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 2250,37%59 078,45
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Hea kutseväljaõpe pole ühelegi ülikoolile häbi-, vaid uhkuseasi, leiab Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo.
Jaak Aaviksoo
  • Jaak Aaviksoo
  • Foto: Raul Mee
Eelmisel aastal sündis Eestis 13 923 last. Samal ajal alustas ülikooli- või kõrgkooliõpinguid 14 057 üliõpilast. Tõsi, paljud alustajad diplomini ei jõua ning õpinguid alustanute hulgas on neidki, kel kõrgharidus juba olemas, ent ilmselgelt on kõrgharidusest saanud massiharidus.
Eestis on praegu 7 ülikooli ja 14 kõrgkooli ning vastuvõtt toimub 569 õppekavale, lisaks klassikalistele ülikoolierialadele – arst, advokaat, kirikuõpetaja ja teadlane-insener – saab kõrghariduse omandada ka näiteks vaibakudumises ja palkmajaehituses.
Selline areng on üleilmne ja numbrilised muutused toonud kaasa ka kõrghariduse sisu muutuse – veidi lihtsustades võib öelda, et kõrgharidus on funktsionaalselt muutunud (kõrgemaks) kutsehariduseks. Rohkem praktilisi oskusi nõuavad lõpetajatelt tööandjad ja ülikoolilt üliõpilased.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele