• OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−2,23%7 015,54
  • DOW 30−0,72%48 741,99
  • Nasdaq −3,67%23 003,81
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−2,23%7 015,54
  • DOW 30−0,72%48 741,99
  • Nasdaq −3,67%23 003,81
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
Iga päev jõuab miljoneid väikesi postipakikesi Aasiast Euroopasse. Miljoneid! Isegi kui neist vaid pool protsenti omanikuni ei jõua, võib koduta jäänud pakke olla kümnetes tuhandetes. Iga päev.

Tellijana saad artiklit lugedes teada:

  • millist kraami õnnestus 83 euro eest ostetud omanikuta pakkidest välja tõmmata ja kui palju sellest võiks tegelikult järelturul tagasi teenida;
  • kuidas kommenteerib ettevõtmise vedaja Janno Sau pakiäri plahvatuslikku edu, tollimuudatuste mõju ja TTJA tõstatatud tagastusreeglite küsimust.
Kümme eri suuruses pakki, mida tellisid inimesed omale kuskilt mujalt Euroopa otsast, aga kunagi neid kätte ei saanudki. Hinnalisim asi, mis ühest pakist välja tuli, oli rohkem väärt kui kõik ülejäänud pakkide sisud kokku.
  • Kümme eri suuruses pakki, mida tellisid inimesed omale kuskilt mujalt Euroopa otsast, aga kunagi neid kätte ei saanudki. Hinnalisim asi, mis ühest pakist välja tuli, oli rohkem väärt kui kõik ülejäänud pakkide sisud kokku.
  • Foto: Alice Veedla
Sellistest pakkidest, mida keegi enam ei taha, on maailmas välja kasvanud omaette äri. Nüüd on selle kontseptsiooni üle võtnud ka kohalik Eesti tegija ning vaid loetud kuudega kujunes see neile ootamatult edukaks.
Kui logistikataustaga paar Kristel Neier ja Janno Sau umbes aasta tagasi esimese koorma omanikuta jäänud postipakke vahendajatelt kokku ostsid, oli neil esialgu lihtsa lisaraha teenimise plaan. Iga pakk tehakse kodus lahti, sisu pildistatakse ning väärtuslikum kraam riputatakse ükshaaval müügiplatvormidele. Kuue kuu möödudes valitses nende elamises aga paras kaos.

Seotud lood

Saated
  • 20.10.26, 17:07
AI-buum tõstab riistvara hindu ja pikendab tarneaegu. Seadmeid pole lihtsalt saada
Tehisaru kasutuse suurenemine on tekitanud üleilmse mälupuuduse, mis sunnib ettevõtteid muutma oma tehnoloogiahankeid ja investeerimisplaane.
Börsiuudised
  • 30.09.26, 06:00
Äripäeva ajakirjanik usaldab aastaks oma raha AI kätte, et turule pähe teha
Investeerimiseksperiment
Äripäevas alustab aastane investeerimiseksperiment, kus börsitoimetuse ajakirjanik Jaan Martin Raik testib, milliseid otsuseid tehisintellekt teeb ning kas ta suudab turu tootlust ületada. Ta paneb mängu päris raha.
Uudised
  • 08.10.26, 06:00
Ohtlik last: mürgised kemikaalid levisid Venemaalt läbi Eesti Itaaliasse
Tervisele ohtlikud ja loodusele kahjulikud ained jõudsid Venemaa tootjalt Euroopasse läbi Eesti, selgitas Delovõje Vedomosti koos Itaalia ajakirjanikega. Terviseametile selle kemikaali transiidist teada pole antud.
Arvamused
  • 22.09.26, 15:15
Kärt Vilt: materjalitarkusest saagu uus rahatarkus
Rahatarkuse edendamise kõrval väärib rohkem tähelepanu ka materjalitarkus ehk oskus hinnata asjade puhul mitte ainult nende hinda, vaid ka kvaliteeti, eluiga ja tegelikku väärtust, kirjutab Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kärt Vilt.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.11.26, 15:25
Kas ettevõte peaks aasta lõpus raha hoidma või investeerima äritegevusse?
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele