“Vanemuisest tehakse vägisi Estoniat.” Meelevaldselt võetud rahvusteatri nimi tekitab teistes teatrites segadust
Alates 1. jaanuarist kannab teater Vanemuine nime Eesti rahvusteater Vanemuine. See pealtnäha kosmeetiline brändimuutus tekitab aga teistes teatrites küsimusi, sest juriidiliselt Vanemuine rahvusteater ei ole.
Plaanitud viie asemel oli Kristiina Alliksaar kultuuriministeeriumi kantsler vaid kaks aastat. Mitte intriigi ega tagatoa kokkulepete, vaid iseenda hinnangu pärast – see, mida ta tegi, ei olnud piisav.
Majanduskasv seisab kinni tarbijate usaldamatuse taga, väljapoole paistab Eesti aga kui “ärplev rinderiik“ ja see peletab investoreid, arvab Kultuuripartnerluse sihtasutuse juhataja Meelis Kubits.
Kuigi tehisaru võimaldab luua uutmoodi kunsti, siis inimese käega tehtud loomingule võib see anda uue tõuke, ütles Eesti üks tunnustatumaid fotograafe Kaupo Kikkas.
Eesti teatripubliku üheks meelisteemaks on viimastel aastatel olnud pangandus. Pangandusteemalisi tükke on lavastanud Hendrik Toompere juunior, kelle sõnul on „Lehman brothersi“ järjekord mitu aastat ning „Rahamaale“ otsitakse uusi aegu.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.