Eesti tahab koos Nokiaga ehitada oma AI-andmekeskuse

Targa tööstuse buumi pööramine taastootvaks tsükliks nõuab suuri summasid, veelgi enam aga pikaajalist ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab füüsik ning ettevõtete GScan ja MuRayTech asutaja Andi Hektor.

Kui Läti Andris kirjutas, et ta ei suutnud pärast Nvidia miljarditehingu uudist paigal püsida ja ostis paaniliselt Nokia aktsiaid, siis see tunne on ka mulle tuttav. Sama rahutus, mis paneb näpud sügelema, kui turg liigub ja sularaha kontol näib lausa tolmu koguvat.

Tehisintellektist saab järgmise kümnendi majanduse baasvõimekus. Konkurentsis püsimiseks peab Eesti näitama end atraktiivse paigana AI-tehaste rajamiseks, kirjutab AI Eesti kaasasutaja Ralf-Stiven Viru.

Meil ei ole vabandusi, miks mitte meelitada rajatavaid andmekeskusi Eestisse, kirjutab Soraineni partner Paul Künnap.

Eestis arendatav innovaatiline taskusireen märgib uut ajastut elanikkonna teavitamises ning pakub lahendust, mis on kiirem, töökindlam ja laiemalt leviv kui senised mobiilsidel põhinevad süsteemid. “Selle lahenduse tuum peitub tänapäevase ringhäälingutehnoloogia ja mobiiltelefonide ühendamises, kus ohuteavitusi ei edastata mitte tavaliste mobiilimastide, vaid kõrgete ringhäälingumastide kaudu,” selgitab Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan.