Eesti Panga prognoos: majanduse elavnemine tuleb suure riigivõla hinnaga
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus tänavu 0,7% ja järgmisel aastal 3,6%, seda varjutab aga geopoliitika kõrval valitsemissektori eelarve uurim puudujääk.
Sügisel ootas keskpank käesolevaks aastaks 0,6% ja järgmiseks aastaks 3,2% suurust kasvu, seega on kolme kuu tagusega võrreldes kasvu veidi tugevamaks korrigeeritud.
Eesti on otsustanud loobuda 1- ja 2sendiste müntide kasutamisest. Kuna nende vermimine on müntide väärtusest kallimgi ja taaskasutamine praktiliselt võimatu, saadab Eesti kokku kogutud mündid Lätti, kus need on veel kasutusel.
Eesti ettevõtete ja ka pankade majandusolukord pole laita, peamine risk on pankadele praegu olukord kinnisvara-, eriti ärikinnisvaraturul, leiab Eesti Pank.
Euroopa Komisjon prognoosib Eestile lähiaastatel paariprotsendist majanduskasvu, mis jääb nii rahandusministeeriumi kui Eesti Panga ootustele tugevalt alla.
Eesti Panga nõukogu valis senise presidendi Madis Mülleri mantlipärijaks praeguse asepresidendi Ülo Kaasiku, kes uue juhina hästi juhitud organisatsiooni lõhkuma ei hakka ning jätkab oma eelkäija kursil.
Eestis arendatav innovaatiline taskusireen märgib uut ajastut elanikkonna teavitamises ning pakub lahendust, mis on kiirem, töökindlam ja laiemalt leviv kui senised mobiilsidel põhinevad süsteemid. “Selle lahenduse tuum peitub tänapäevase ringhäälingutehnoloogia ja mobiiltelefonide ühendamises, kus ohuteavitusi ei edastata mitte tavaliste mobiilimastide, vaid kõrgete ringhäälingumastide kaudu,” selgitab Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan.