Viru Keemia Grupp pani teadmata ajaks pausile Kohtla-Järvele kavandatud plastjäätmete töötlemise tehase rajamise ning loobub õiglase ülemineku fondist selleks määratud ligemale 17 miljoni euro suurusest toetusest.
VKG leidis, et Eestis plastijäätmeid soovitud koguses ikkagi välja ei sorteerita
Foto: Andras Kralla
Tehase rajamine oleks läinud maksma ligi sada miljonit eurot ja kunagise Nitroferti tehase territooriumile plaanitud rajatises oleks saanud tööd ligi poolsada inimest, kirjutas Põhjarannik eelmisel nädalal.
Eesti plastijäätmete ringlussevõtu võimekus on alakasutatud, samal ajal kui tööstus toob ringlussevõtuks vajaliku toorme sisse välismaalt ja riik maksab Euroopa Liidule miljoneid plastimaksu. Keskkonnaagentuuri värske analüüs juhib tähelepanu vajadusele kasvatada kodumaist jäätmevoogu ja parandada sortimissüsteemi, et ringmajanduse potentsiaal Eesti tööstuses saaks realiseeruda.
Kuigi investeeringud tööstusvaldkonda on langenud ja firmajuhid ennustavad investeeringute jätkuvat vähenemist, on Eestisse kerkimas ligi paarkümmend uut tehast. Usinaim tootmispindade laiendaja on metallitööstus.
Ühe jalaga hauas Eesti põlevkivitööstus otsib usinalt alternatiive, millest üks on prügi. Nimelt valmistuvad põlevkivitööstused suurteks investeeringuteks, et plastjäätmeid töödelda.
Tallinnast 135 kilomeetri kaugusel paiknevas rannaäärses Liimala külas on valminud Sinilahe elamupiirkond, mille rajamisse on sealsete juurtega Regiina Pihlak panustanud kogu oma hingega. Pihlaku sõnul on tema eesmärk pakkuda ostjale mitte lihtsalt maatükki, vaid täielikult valmis krunti, kuhu saaks rajada oma unistuste kodu.