Tuleb edasi liikuda – suured tööandjad seovad palgatõusu karjääriga
Uuel aastal on valitsussektori palgatõus oodatust suurem
Ettevõtted tõstavad palku peamiselt siis, kui töötaja liigub ametikõrgendusega edasi, omandab uusi oskusi või kui tööprotsesside efektiivistamine võimaldab kulubaasi hoida, aga mitte ainult.
Eestlased saavad pea kolmandiku vähem palka, kui nad päriselt tahaksid. Kuigi enamasti tõstetakse palka tööandja algatusel, küsivad paljud töötajad endale ka ise palgatõusu. Enne ülemusega rääkimist tuleb teha korralik eeltöö, millega saad algust teha kohe praegu.
Möödunud aastal kasvas Eesti keskmine palk oodatust rohkem, mis on tulenenud pidevast elukalliduse tõusust ning millele annavad inflatsioon ja maksutõusud hoogu juurde ka tänavu.
Võrreldes eelnevate koroonakriisi järgsete aastatega on palgatõusud nüüd tagasihoidlikud, rääkis Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. "Enne oli 9-10 protsenti tõus, nüüd on keskmine 5-6 protsenti," ütles Seeder.
Statistikaameti juht Urmet Lee rääkis, et täpsustatud keskmise palga arvutus selgub homme, kuid koridor, kuhu kasv mahtuma peab, on selge. „See ei ole kindlasti kahekohaline ja pigem jääb 6-7% kanti, võib-olla alla natukene, võib-olla üles – see veel täpsustub,“ ütles Lee.
Kuigi tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt ei jäta nutikaid tarkvaraarendajaid tööta, muudab see märkimisväärselt nende igapäevaseid ülesandeid. Koodikirjutamise asemel muutub IT-sektoris järjest olulisemaks analüütiline mõtlemine ja oskus tehisintellekti süsteeme turvaliselt juhtida.