Kohapeal toimetavad kaitsepolitseiamet (KAPO), politsei- ja piirivalveamet ja päästeamet, kes tegelevad tõendite kogumisega.
Foto: Liis Treimann
Esialgse info kohaselt on tegemist suurema drooni detailiga, mis võis uhtuda randa merelt. Praegu puuduvad andmed, mis kinnitaksid drooni lendamist või alla kukkumist Eesti õhuruumis, teatas KAPO.
Droonide põhjustatud häired lennujaamades on reaalne ja tõenäoliselt kasvav probleem, rääkis Lennuliiklusteeninduse lennujuhtimise osakonna juhataja Mihkel Haug. “Meil ei ole head rohtu kõige negatiivsema ärahoidmiseks,” sõnas ta.
Eesti kaitsetööstus on kirju nagu laigud vormil: uuendada püütakse nii punkreid kui ka droone ja nii mõnigi on saanud oma toote lahingus testitud ja on valmis massiliselt tootma hakkama, kui sõda peaks jõudma kodumaale. Teised aga panevad end veel alles valmis, et kaitseväes huvi tekitada.
Möödunud nädalavahetusel sisenes Eesti õhuruumi lühikese vahega mitu drooni. Üks kukkus Venemaa poolel Peipsi järve, teine Võrtsjärve aladele. Kust ja kuidas need droonid tulid, võib selguda alles kuude pärast, rääkis kaitsepolitseiameti büroojuht Harrys Puusepp Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Eile kella kolme ajal helistas kohalik töömees hädaabinumbrile ja andis teada Tartumaal Elva vallast leitud drooni jäänustest, mille ümber oli ka kraater plahvatusest.
Kaupmeeste kasumit ei mõjuta ainult müüginumbrid, vaid ka lepingutes peituvad riskid ja igapäevased personalivalikud. Saates „Kaupmehe eduvalem“ arutletakse, kuidas leppetrahvid ja töövaidlused võivad ettevõttele märkamatult suuri kulusid tekitada ning mida teha, et neid ennetada.