Eesti Panga värske prognoosi järgi tugineb Eesti majanduskasv järgmisel aastal suuresti laenurahal. See annab küll lühiajalise tõuke, kuid seab samal ajal ohtu riigi eelarve jätkusuutlikkuse. Majanduse sisemine tugevnemine jätkub aga tuleval ja ületuleval aastal.
Tulumaksutõusu ärajätmine on kahtlemata inimestele hea uudis. See aga ei tähenda, et riigis on midagi paremaks läinud, nentisid ajakirjanikud saades „Äripäev eetris“.
Tuleva aasta riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot, sellest kulud 19,5 ning investeeringud 1,3 miljardit. Eelarve tulud on 18,6 miljardit ja riigieelarve miinus 2,3 miljardit eurot.
Kliimaministeeriumi ülesandeks saab lähiaastatel investeerida enam kui 2 miljardit eurot teede ja raudteede rajamiseks ja korrahoiuks, riigiteede remondikava kasvab võrreldes praegusega märgatavalt, aga vähem, kui vajaminevaks kuluks on prognoositud.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.