Tööstusharu pea kohal ripub 200 miljoni eurone kohustus. “See on katastroof”
Eesti ravimi- ja kosmeetikatootjatele terendab kuni paarisaja miljoni eurone kohustus investeerida vee-ettevõtete reoveepuhastitesse, paari aasta pärast jõustuv muudatus kaevati juba Euroopa Kohtusse.
Eesti juhtivad ravimite hulgimüüjad teevad ravimitootjatega salakokkuleppeid ja teenivad sellega igal aastal kümneid miljoneid eurosid, kirjeldavad Äripäevale allikad – saladiilide tõttu on ravimite hinnad kunstlikult üles puhutud nii, et kaotavad tervisekassa ja patsient.
Oleme alati seisnud ravimite kättesaadavuse eest Eestis ning püüame olla riigile parim partner, kirjutab Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu tegevjuht Teet Torgo vastukajana Äripäeva ravimituru-artiklitele.
Ravimiäri salakokkulepete lõpetamisele aitaksid kaasa näiteks see, kui haiglad saaksid ise ravimitootjatega lepinguid sõlmida, ja rangem kontroll, lahendused pole poliitikute hinnangul aga lihtsad ega kiired.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.