Pildi tagaplaanil Topi raudteeviadukt, mis ehitati ühes Pääsküla–Keila teise peateelõiguga, esiplaanil Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Lilles.
Foto: Eesti Raudtee
Eesti Raudtee kuulub ESG teise lainesse ehk peab praeguste teadmiste järgi avaldama kestlikkusaruande 2027. aasta kohta, kuna tähtaega lükatakse kaks aastat edasi.
Seni on välja käidud, et ESG aruandluse kohuslasteks võiksid jääda need ettevõtted, kel töötajaid üle 1000. Omnibus-paketi eestvedajast Euroopa Parlamendi saadik tahaks tõsta lävendi lausa 3000 töötajani.
Euroopa Keskpank toetab kestlikkusaruandluse lihtsustamist, kuid näeb tõsist ohtu, et liigne lõdvendamine tuleb andmete kvaliteedi arvelt, pärssides läbipaistvaid investeeringuid.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla avaldas kestlikkusaruandluse direktiiviga kooskõlas oleva kestlikkusaruande, kuigi sellist kohustust neil ei ole. Kuigi kestlikkusega on aastaid tegeletud, ilmnes ka uusi teemasid, mis pole seni fookuses olnud.
Kestlikkusele pühendunud ettevõtjad tervitavad ESG korra lõdvendusi, kuid tegevusi pausile ei pane. Nüüd saab päris mõjule keskenduda, selgus Kestlikkusuudiste arvamusliidrite küsitluses.
Kaupmeeste kasumit ei mõjuta ainult müüginumbrid, vaid ka lepingutes peituvad riskid ja igapäevased personalivalikud. Saates „Kaupmehe eduvalem“ arutletakse, kuidas leppetrahvid ja töövaidlused võivad ettevõttele märkamatult suuri kulusid tekitada ning mida teha, et neid ennetada.