Sageduse hoidmine elektrivõrgus maksis kahe kuuga 14 miljonit
Veebruari alul Venemaast desünkroniseeritud elektrisüsteemis sageduse hoidmine on olnud kallim kui oodatud, kuid võrguhalduri Eleringi esitletud numbrid näivad väiksemad kui energiakaupleja Marko Alliksoni näidatud arvutused.
Veebruari alguses ühendati Narvas lahti kaks viimast liini, mis sidusid Balti riike Venemaa energiasüsteemiga.
Foto: Liis Treimann
Veebruaris oli sagedusreservide kulu umbes 3 miljonit eurot, märtsis ligikaudu 11 miljonit eurot, öeldi riiklikust võrguhaldurist Elering. Elering prognoosis 2025. aastaks sagedusreservide võimsuse hankimise kulu suuruseks 60 miljonit eurot.
Balti riikide desünkroniseerimine pidi algse hinnangu järgi tekitama 2025. aastal reservvõimsuste hoidmisel 200 miljoni eurose kulu, millest Eesti osa oleks umbes 60 miljonit. Tegelikult on reservvõimsuste turg tekitanud kahe kuu jooksul 110 miljoni eurose väljamineku, ütles energiakauplemisfirma Baltic Energy Partner juhatuse liige Marko Allikson.
Selle nädala üks olulisemaid teemasid on Eesti elektrisüsteemide sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrivõrguga, millest ei saa ka Cleantechi saates mööda vaadata.
Tallinnast 135 kilomeetri kaugusel paiknevas rannaäärses Liimala külas on valminud Sinilahe elamupiirkond, mille rajamisse on sealsete juurtega Regiina Pihlak panustanud kogu oma hingega. Pihlaku sõnul on tema eesmärk pakkuda ostjale mitte lihtsalt maatükki, vaid täielikult valmis krunti, kuhu saaks rajada oma unistuste kodu.