Hoonete süsiniku jalajälje kohustust lükati edasi, aga turg nõuab seda juba täna
Vaatamata sellele, et hoonete süsiniku jalajälje arvutamise kohustust lükati kaks aastat edasi, küsivad ja vajavad seda nii era- kui avaliku sektori tellijad aina rohkem, ütleb Riigi Kinnisvara hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.
LCA arvutust ja analüüsi peaksid tegema need inimesed, kes on ehitussektori taustaga. Niiviisi on need analüüsid, järeldused ja ettepanekud praktikasse viidavad ja projekti praktikas kohalduvad, ütleb Riigi Kinnisvara hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.
Foto: Mardo Männimägi
Sõltumata sellest, kas riik muudab süsiniku jalajälje kohustuslikuks või mitte, on see juba täna turul tegutsevaid ettevõtjaid mõjutamas nii projekteerimise kui ka ehitamise faasis, nendib Kadri-Ann Kertsmik intervjuus Kestlikkusuudistele.
Kuigi Eesti lükkas hoonete süsinikujälje arvutamise kohustust edasi, ei saa ehitussektor endale lubada vana mentaliteedi jätkamist. Tänapäevane ehitus peab mõtlema laiemalt kui ainult tehnilised normid ja kiire kasum, kirjutab Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Jaanika Veldre.
“Kinnisvara on pikaajaline äri, seega ei saa keskenduda ainult lühiajalisele kasule,” tõdeb Capital Milli ESG juht Merli Rikolas. Ka ESG nõuab aega, kõige tähtsam on alustada mõjude hindamisest ja pingeritta sättimisest.
Heite vähenemine oli kõige suurem energeetikas, murekohaks on transpordisektori jätkuvalt kõrge heide. Metsanduses sidumine väheneb, aga kiiret lahendust pole.
Eestis arendatav innovaatiline taskusireen märgib uut ajastut elanikkonna teavitamises ning pakub lahendust, mis on kiirem, töökindlam ja laiemalt leviv kui senised mobiilsidel põhinevad süsteemid. “Selle lahenduse tuum peitub tänapäevase ringhäälingutehnoloogia ja mobiiltelefonide ühendamises, kus ohuteavitusi ei edastata mitte tavaliste mobiilimastide, vaid kõrgete ringhäälingumastide kaudu,” selgitab Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan.