Eesti plaanib panna veeteetasu sõltuma laeva keskkonnanäitajast
Eesti kavandab sarnaselt Rootsi mudelile veeteetasude reformi, mis paneb maksu suuruse sõltuma laeva keskkonnanäitajast: mida keskkonnasõbalikum laev, seda väiksem maks.
USA rohemetalli ja kemikaale tootev ettevõte Protio ja Tallinna Sadam allkirjastasid ühiste kavatsuste memorandumi, et uurida e-kütuste tootmise võimalusi. Protio tahab Muuga sadamas toota e-metanooli, jätkusuutlikku lennukikütust ja potentsiaalselt e-NG-d.
Eesti ja Läti alustasid ühise projektiga, mille eesmärk on uurida keskkonnasäästlike lennukikütuste tootmisvõimalusi oma riikides. Projekti läbiviimiseks eraldas Euroopa Komisjon mõlemale riigile 200 000 eurot.
Tallink Grupi juht Paavo Nõgene tõdes, et eelmine aasta oli raske. Kestlikkusaruandlusesse suhtub ta kriitiliselt. “Paratamatult tuleb öelda ka seda, et kui ettevõtted püüavad tublid olla ja hakkama saada, siis riik virutab jälle mõne uue bürokraatiamasinaga,” ütleb Nõgene.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.