“Meile pole seda vaja, kahe aasta pärast oleme surnud.” Renoveerimine kütab kirgi
Isegi kui küttearved kasvavad, näevad korteriühistute juhid kurja vaeva, et elanikud otsustaksid renoveerimise kasuks. “Ei, meile pole seda vaja, me oleme kahe aasta pärast surnud,” kõlas vastuseks plaanile kahte maja soojustada.
“Pettumus on tegelikult suur,“ ütles Raido Olev, Tartumaa tööstusfirma juht, kelle kodus ei olnud esmaspäeval endiselt elektrit. Ta pole rahul, et maksta tuleb võrguteenuse eest järjest rohkem, aga kui lund sajab, siis saab sellest kohe probleem.
Aprillis, kui KredEx jagas esimest korda kortermajade energiatõhususe tervikliku rekonstrueerimise toetust, ei laekunud Ida-Virumaalt ühtegi taotlust. Sealkandis ei olda valmis maju täielikult renoveerima – see on kallis ja sageli lihtsalt ebasoodne.
Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.