Lillekasvatus vajab miljonites investeeringuid tehnoloogiasse
“Kui ma ütlen, et ma olen lillekasvataja, siis mõned arvavad, et olen muusikakooli juures olev tädi, kes lilli müüb. Tegelikult olen tööstusliku lillekasvatuse maaletooja,” jagas Nurmiko asutaja Jaak Ungerson saates “Võitjate põlvkonnad”.
Nurmiko aiand avas pärast põlengut taastatud kasvuhoone ja poe. 2019. aastal osales üritusel ka president Kersti Kaljulaid.
Foto: Liis Treimann
Ungersoni sõnul on praegune lillekasvatus vägagi seotud tehnoloogiaga. Tööstusliku lillekasvatuse juures on palju elektroonikat, mehaanikat ning mehhaniseerimist, mis on ka suurim põhjus, miks kõik Ungersonide pere kolm poega on lillekasvatusäriga liitunud.
Tulekahju üle elanud ja energiahindadest räsitud Nurmiko taimekasvatus lubas otsustada jaanipäevaks, kas nad jätkavad taimede kasvatamisega. Tänaseks on selge, et vahepeal tagasi tõmmanud energiahinnad annavad võimaluse taimekasvatusega jätkata.
Eestis arendatav innovaatiline taskusireen märgib uut ajastut elanikkonna teavitamises ning pakub lahendust, mis on kiirem, töökindlam ja laiemalt leviv kui senised mobiilsidel põhinevad süsteemid. “Selle lahenduse tuum peitub tänapäevase ringhäälingutehnoloogia ja mobiiltelefonide ühendamises, kus ohuteavitusi ei edastata mitte tavaliste mobiilimastide, vaid kõrgete ringhäälingumastide kaudu,” selgitab Levira tehnoloogia- ja IT-direktor Kristo Kaasan.