Viimane võlakiri: kuidas Eesti 1939. aastal kiirkorras kaitselaenu võttis
1939. aasta kevadel, kui Euroopa kohale kogunesid tormipilved ja maailmajagu tardus suure sõja ootuses, andis Eesti kiirkorras välja esimesed riigisisesed laenuvõlakirjad, võlg aga jäigi ajalooratta pöördudes tagasi maksmata.
Eelseisva sõja aimdus haaras ka Eestit. 1939. aasta mais otsustati riigikaitse fondi rahastamiseks emiteerida riigisiseseid võlakirju. Valitsuse istungil osalesid kaitseväe juhataja kindral Laidoner ja riigipea Konstantin Päts ning Tallinna suurimate erapankade esindajad.
1939. aasta mai algus osutus Tallinnas ärevaks. Kuigi Estonia teatris läksid edukalt operetidiiva Milvi Laidi tuluetendused, armastusfilmide plakatid meelitasid rahvast kinosaali, pealinnas avati rattahooaeg ja grandioosne koertenäitus, oli õhkkond ühiskonnas kõike muud kui rõõmus.
2024. aasta augusti alguses tekitas palju kära konjunktuuriinstituudi avaldus, et Eesti liigub viie Euroopa kallima riigi hulka. 1927. aastal peeti noort Eestit seevastu üheks odavaimaks riigiks maailmas, vähemalt nii kinnitas riigi juhtiv statistik Albert Pullerits. Millised olid siis rahvamajandus, palgad ja hinnad?
Rootsi päritolu Tallinna ärimehe Rudolf Ernst Klaussoni edukas tehas tootis ligi sada aastat keset Kalamaja maiustusi, kolides alles hiljaaegu magusalt krundilt linna serva.
Ettevõtja, Marie Curie õpilane, eksiilvalitsuse minister ja kirjanik Oskar Lõvi oli inimene, kellel õnnestus 1930. aastatel kiusliku Nõukogude võimuga Eesti piimatoodete ekspordis kokkuleppele saada. Punaarmee tulekuga sai Lõvist aga uute kommunistlike peremeeste verivaenlane.
Kaupmeeste kasumit ei mõjuta ainult müüginumbrid, vaid ka lepingutes peituvad riskid ja igapäevased personalivalikud. Saates „Kaupmehe eduvalem“ arutletakse, kuidas leppetrahvid ja töövaidlused võivad ettevõttele märkamatult suuri kulusid tekitada ning mida teha, et neid ennetada.