Taristuehitajate hinnangul pole uues teehoiukavas järgmisteks aastateks ette nähtud isegi mitte poolt riigiteede seisundi säilitamiseks vajalikust rahast, rääkimata teedevõrgu arendamisest, mis tähendab riigi teedevõrgu seisundi kiiret halvenemist.
Taristuehitajad on praeguses rahapuuduses juba alustanud töötajate koondamise ja tegevusvaldkondade kokku tõmbamisega, teatas liit.
Foto: Andras Kralla
Riigi uues teehoiukavas on Eesti teede seisundi säilitamiseks ja mõningaseks parendamiseks järgmiseks neljaks aastaks ette nähtud keskmiselt 115 miljonit eurot aastas. Vajalik oleks aga 250 miljonit eurot aastas, ütles taristuehituse liidu tegevjuht Tarmo Trei.
Riik võtab laenu, on Euroopas investeeringutelt esirinnas ja toetab ettevõtete innovatsiooni, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond).
Riigi kärpepoliitika ning taristuehituse mahu vähenemine toob kaasa selle, et ettevõtted peavad töötajate koondamise kõrval ka investeeringud rahaks tegema. Tellimuste taastudes tuleb seega ettevõtetel alustada uuesti nullist.
Tallinnast 135 kilomeetri kaugusel paiknevas rannaäärses Liimala külas on valminud Sinilahe elamupiirkond, mille rajamisse on sealsete juurtega Regiina Pihlak panustanud kogu oma hingega. Pihlaku sõnul on tema eesmärk pakkuda ostjale mitte lihtsalt maatükki, vaid täielikult valmis krunti, kuhu saaks rajada oma unistuste kodu.