Valitsus läheb eelarvereeglite leevendamise teed, mis võimaldab järgmise nelja aasta puudujääki kokku 1,9 miljardi euro võrra suuremana, kui kehtiv seadus lubaks.
Praegu on Eestis vaja iga aasta struktuurset tasakaalu parandada 0,5% võrra SKPst ehk 200 miljoni euro võrra. Kuivõrd Euroopa Liidu reeglid on sellest nõrgemad, on koalitsioon otsustanud ka Eesti eelarvereegleid lõdvendada.
Mida kauem nende eelarveprotsessidega venitatakse, seda hirmutavamad nad on ja seda rohkem tuleb nii inimestel kui ka ettevõtjatel nendega arvestada, rääkis Äripäeva konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.
Sotside esimehe Lauri Läänemetsa sõnul on riigieelarve arutelude laual kolm varianti, kuidas puudujääki lappida. Üheks variandiks on ettevõtete klassikalise tulumaksu taastamise mõte.
Kaupmeeste kasumit ei mõjuta ainult müüginumbrid, vaid ka lepingutes peituvad riskid ja igapäevased personalivalikud. Saates „Kaupmehe eduvalem“ arutletakse, kuidas leppetrahvid ja töövaidlused võivad ettevõttele märkamatult suuri kulusid tekitada ning mida teha, et neid ennetada.