Muuga ja Sillamäe sadamates sanktsioonidesse takerdunud väetised leidsid ostja ja viiakse õige pea Eestist välja, külmutatud raha soovib ettevõtlusminister saata Ukrainasse.
Venemaale seatud sanktsioonide alusel on Eestis külmutatud juba ligi 21 miljonit eurot, millest lõviosa annavad siin vilkalt äri ajanud Andrei Melnitšenko ja Vjatšeslav Kantoriga seotud ettevõtete tehingud.
Viimane vagun kaupa jõudis Muuga sadamas asuvasse DBT väetiseterminali aprilli alguses, pärast seda on sadama ühes suuremas terminalis valitsenud kõhe vaikus.
Muuga sadamas olnud 12 000 tonni suurusele ohtliku ammooniuminitraadi probleemile on leitud lahendus – rahapesu andmebüroo loal müüdi see maha ja veetakse välja.
Eile avaldatud sanktsioonide uue paketi nimekirjas seisab oligarh Andrei Melnitšenko, kellega seotud Eesti firma võib samamoodi sattuda keelu alla, seades näiteks surve alla Sillamäe sadama.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.