Lähiajal selgub, kas Eesti saab noosi Danske trahvirahast
Riigi peaprokurör Andres Parmas kohtub täna taas USA ametivõimudega, et arutada, kas Eesti võiks saada osa Danske Banki 2 miljardi euro suurusest trahvirahast.
Danske Bank tunnistas end kokkuleppel USA justiitsministeeriumiga ja väärtpaberijärelevalvega rahapesus süüdi ja nõustus maksma kokku kaks miljardit dollarit trahvi.
Danske Banki laeval, mille pardad USA nädala alguses 2 miljardi dollarise trahviga auklikuks lasi, on nüüd vaba vesi ees ja tuul purjedes. Viimane prognoos näitab, et pangal võib arvatust paremini minna, nii et need augud lapitakse ilmselt üsna pea ära ja vägev sõit võib alata.
Danske Bank on jõudmas rahapesuskandaaliga lahenduseni pärast pikalt kestnud läbirääkimisi USA ja Taani ametivõimudega. Kokkuleppe saavutamisel ootaks panka ees 2 miljardi euro suurune rahatrahv.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.