Miljardid või üldse mitte midagi: kuidas riigid Eesti ümber ettevõtteid toetavad
Millised on Eesti toetused?
Kasvanud energiakuludega aitavad ettevõtjatel rohkem toime tulla riigid, mis asuvad Ukrainale lähemal – mida kaugemale põhja poole, seda väiksemaks toetused jäävad.
Üldiselt ettevõtjad ei soovi, et riik abipakettidega majandusse sekkuks. Praegu aga on kõige kiiremaks, ehkki selgelt ajutiseks lahenduseks see, kui Eesti toetab ettevõtteid sarnases mahus nagu naaberriigid, kirjutab kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Kriisiaastatel oma viimasedki nurgad maha lihvinud küünlatootja Hansa Candle, piimatööstus E-Piim ja metallifirma Favor jagasid kärpenippe ja hoiatasid, et kes praegu investeerimata jätab ja teistest maha jääb, kukub konkurentsist.
Hoolimata rasketest aegadest on Eestil ka praegu tänu väiksele võlakoormusele võimekus investeeringuteks kindlasti olemas, aga rahaliste toetuste eelistamine kasvupõhistele investeeringutele võib meile kalliks maksma minna.
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson rääkis Äripäevale antud intervjuus, et Läti Inčukalnsi gaasihoidla annab Eestile tagatise, mida Soomel pole.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.