Ukrainlased asuvad Eestis tööle suurel kiirusel ja hulgakaupa
Kuigi osa Ukraina põgenikke ootavad aktiivse töö otsimise asemel kohvri otsas sõjategevuse lõppu ja kodumaale naasmist, on ajutise kaitse saanud inimesed tublisti leevendanud tööjõunappuse all ägavaid sektoreid.
Eesti on loonud põgenike kiireks tööle asumiseks ja integratsiooniks soodsad tingimused, kuid tegeleda tuleb majutuskohtade puudusega, kirjutab Prahas Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministritega kohtuv Eesti sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Ukraina sõjapõgenike hulk Venemaa-Eesti piiril on kaks korda väiksem, kui oli enne põgenike kadumist piirilt oktoobri alguses, rääkis piirivalve juht Egert Belitšev.
Valitsus on kehtestanud põgenike jaoks keeruka skeemi rongide tasuta kasutamiseks, mis on seni toonud kaasa rohkem probleeme kui kasu. Ukrainast saabujad peavad Elroni rongidega sõitmiseks mõnikord ära andma oma viimase raha.
Eesti sotsiaalsüsteem tekitab juba eos olukorra, kus põgenikel tekib ühiskonda sisse sulandudes raskusi, märkis Pagulasabi tugiteenuste juht Anu Viltrop. Ainuüksi tugiisiku määramise süsteem on muudetud nii bürokraatlikuks, et abivajaja jääb kõige hapramal hetkel oma muredega üksi.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.