Miljoneid võlgu jäänud ühistu liikmed ahastuses: mis seadused need on?
Katastroofiga lõpetanud ehk 18 miljonit hoiustajatele võlgu jäänud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu esimesel võlausaldajate koosolekul kõlas palju küsimusi – rahalisa vajanud hoiustajad seisavad ootamatult silmitsi võõra juuramaailmaga.
Hoiustajate miljoneid huugama pannud hoiu-laenuühistud peavad finantsinspektsiooni ja Eesti Panga hinnangul kontrolli alla minema, kuid rahandusministeeriumi ametnike lauale on teema seni jõudnud vaid selleks, et sealt taas kaduda.
Kohus kuulutas välja kahtlaste liitumistingimuste ja kõrgete hoiuseintressidega silma paistnud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankroti. Ettevõtte siseellu süüvinud pankrotihaldur Martin Krupp kahtlustab juhtimisviga.
Pikalt kahtlaste liitumistingimuste ja kõrgete hoiuseintressidega silma paistnud Eesti Arengu hoiu-laenuühistu päevad on ilmselt loetud, kuu aja eest sai ühistu viimane juhatuse liige kriminaalkahtlustuse, eelmisel nädalal anti ühistu nimel sisse pankrotiavaldus.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.