Valitsuskoalitsiooni lubatud elektriturureformi ootavad pikisilmi kõik kodutarbijad, kuid praeguse seisuga on elektrimüüjatel veel küsimusi rohkem kui vastuseid. Ootamatult kalli hinnaga kodanikuelektri üks kõrvalmõjusid võib aga olla fikseeritud pakettide hinnalangus.
Kas elekter jääbki nii kalliks, millist rolli mängib hinnas rohepööre ja mis tingimustel saaksime taas odavamat hinda nautida, selgitab Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.
Homme õhtul maksab Eestis elektri börsihind vahemikus kuuest seitsmeni 4000 eurot, mis tähendab, et turul pole lihtsalt piisavaid tootjaid, et tarbimist katta, ning kätte jõuab elektri hinnalagi.
Kuigi tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt ei jäta nutikaid tarkvaraarendajaid tööta, muudab see märkimisväärselt nende igapäevaseid ülesandeid. Koodikirjutamise asemel muutub IT-sektoris järjest olulisemaks analüütiline mõtlemine ja oskus tehisintellekti süsteeme turvaliselt juhtida.