Ukrainlased loodavad Eestis jätkata kodus pooleli jäänud elu
Eestisse sõja eest pakku saanud ukrainlaste sisseelamine pole kulgenud keerdkäikudeta, kuid sellest hoolimata loodavad nad siin jätkata elu, mis kodumaal pooleli jäi.
Venemaa sissetung Ukrainasse on kannustanud väikeriiki Moldovat kasutama laenuraha majanduslöögi pehmendamiseks, kuid võib peagi sattuda liiga suurde võlasuhtesse, vahendab Bloomberg.
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele uuendatud toetuse andmise tingimused, mille kohaselt saavad tööandjad taas taotleda töötukassast toetust rahvusvahelise kaitse saajate töölevõtmiseks. Meetmest toetatakse nii tööalaste koolituste, eesti keele õppe, kvalifikatsiooni saamise ja tõlkekulude hüvitamist kui ka mentorluse tasu.
Kohalikud omavalitsused hakkavad maksma üürileandjatele toetust, et nad ei pelgaks Ukraina sõjapõgenikele elamispindu üürida. Samuti töötab sotsiaalministeerium välja hanget, millega leida ettevõte, kes rajaks põgenike jaoks konteiner- või moodulmaju.
Talviste toetusmeetmete kadumise järel täie mõjuga tuntav inflatsioon on saavutanud kiiruse, mida pole Eestis nähtud 1990ndate keskpaigast saadik. Leevendust enne aasta teist poolt ei paista ja vahepeal tasuks hakata kütteperioodiks raha koguma.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.