Hambaravi abiraha kasutavad pigem paremal järjel inimesed
Nelja aasta eest juurutatud hambaravihüvitis ei täida eesmärki, kus abiraha peaks jõudma väiksema sissetulekuga abivajajateni, selgub riigikontrolli auditist.
Hambaravihüvitise saamise tingimusi tuleks riigikontrolli hinnangul muuta.
Foto: Eiko Kink
Riigikontrolli teatel suurenes pärast täiskasvanute hambaravihüvitise jõustumist 2017. aastal hambaarsti esmavisiidil käinute ja sagedamini arsti külastanud inimeste hulk. Ent haigekassa makstavat hüvitist kasutavad pigem suurema sissetulekuga inimesed, kes suudaksid hambaravi eest ka ise tasuda, selgub auditist. Seevastu 42% täiskasvanutest, enamjaolt väiksema sissetulekuga inimesed, ei ole käinud viimase viie aasta jooksul kordagi hambaarsti visiidil, näitab ülevaade.
Hambaravikeskuse Kliinik32 juht Lauri Vahtra rääkis Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis, et Soome ja Eesti hambaravi hinnad on ühtlustumas ning soomlased pigem enam Eestis hambaid ravimas ei käi.
Kaks aastat kestnud koroonakriisist on õppida nii korralduslikust kui kommunikatsiooni küljest, eriti aga esimesest, tõdes riigikontroll, mille hinnangul suvel takerdunud vaktsineerimiskampaania hääbus riigi enda paindumatuse tõttu.
Nii Rail Balticu raudtee projekteerimistööd kui ka trassiks vajalike maade omandamine on algsest tähtajast aastaid maha jäänud. Võrreldes maade omandamise algse graafikuga on mahajäämus kasvanud viie aastani, märkis riigikontroll vahekokkuvõttes.
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.