Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kohtuniku otsus maksis kiiresti kätte ja viis pankrotipesast ligi miljoni
Kohtule laekus endise pankrotihalduri Veli Kraavi kohta mõni aasta tagasi kaebus, millele aga suurt kära ei järgnenud. Oleks ehk võinud, sest lõpuks kaotas kaebuses nimetatud firma väidetavalt Kraavi tegevuse tõttu üle 800 000 euro.
Pankrotihaldur Veli Kraavi viis talle usaldatud pankrotipesadest sadu tuhandeid eurosid oma eraettevõtte arvele, kust liigutas raha edasi isiklikule kontole või võttis välja sularahas, samuti tasus väidetavaid laene.
Kriminaaluurimise all endise pankrotihalduri ja advokaadi Veli Kraavi vana advokaadibüroo liikus ajutise halduri kätte, kes otsustab, kas firma on maksejõuetu.
Prokuratuur kahtlustas ärimees Vjatšeslav Leedot pankrotihaldur Veli Kraavile altkäemaksu andmises, kuid nüüd otsustas prokurör, et Leedo seda siiski ei teinud.
Üks kogenumaid maksejõuetusasju lahendav kohtunik Merike Varusk leiab kahtlustuse saanud halduri Veli Kraavi juhtumi näitel, et halduri töö kontrollimisele võiksid rohkem rõhku panna ka võlausaldajad ise. Üks Kraavi kolleegidest arvas, et juhtunu on siiski valus löök kohtutele.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.