Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miljardite jagamist Euroopa Liidu ülemkogul varjutab solidaarsuse defitsiit
Koroonaviirusest räsitud Euroopa vajab Brüsseli abimiljardeid kohe, kuid Põhjala liikmesriigid kardavad, et kiirustades kaob Euroopa Liidu raha justkui musta auku ega paranda majandusühenduse olukorda.
Täna Brüsselisse jõunud Euroopa Liidu riigipead on kinnitanud, et istuvad ülemkogu ümarlaua taga, kuni on jõudnud ühisele meelele Euroopa rahaasjades.
Foto: Reuters/Scanpix
Täna Brüsselis alanud Euroopa Liidu ülemkogul on arutluse all sisuliselt kaks rahapotti – ühine üle triljoni eurone eelarve järgmiseks seitsmeks aastaks ja koroonakriisis seisma jäänud majanduste taaskäivitamiseks mõeldud 750miljardine abifond. Kõige põletavam küsimus on just viimane taaskäivitusfond, mille miljardeid vajavad eeskätt Lõuna-Euroopa riigid, kuid mille ülesehituse suhtes on skeptilised Põhjala liikmesriigid.
Tallinki kogemus näitab, et organisatsiooni areng algab juhist. Küsimus ei ole koolitustes, vaid enesejuhtimises – kas juht suudab muutustega kohaneda, ennast tundma õppida ja teisi sellesse protsessi kaasata.