Eesti majandus seisab teelahkmel

Eesti Panga juht Ardo Hansson ütles pärast eile toimunud majandusprognoosi tutvustust virilal naeratusel, et nad on ikka optimistlikud. Tänavusest 1,2% suurusest majanduskasvust saab järgmisel aastal lootuste kohaselt 2,2%ne kasv ja ülejärgmisel ehk juba 3,1%ne. Me jagame mängumaad Rootsi ja Venemaaga – kui neil läheb hästi, läheb meil igal juhul vähemalt paremini. Nii, kuidas ekspordipartnerid ees, ikka väiksemad tootjad järel.

Eesti rahvas tarbib praegu ohtralt, seda soodustab Hanssoni sõnul nullilähedane inflatsioon. Palgad ja suurenenud tarbimine ei saa aga kasvada lõputult. Selle kõrval on Eesti ettevõtete kasumite kasv jäänud kinni ning tootlikkus pole samuti ammu kasvumärke näidanud. Selline olukord majanduses on ebaproportsionaalne, sest ettevõtjad maksavad palju raha palkadena välja, selle võrra jäävad kängu aga eksport ja investeeringud.

“Kui inflatsioon jõuab 3% kanti, siis selle võrra ehk ka tarbitakse vähem ja tekib rohkem ressurssi investeerimiseks,” avaldas Hansson lootust.

Euroliidu riikidele on kasulik ka nõrgenenud euro, kuid meid see nii väga ei rõõmusta, sest Eesti peamised ekspordipartnerid, näiteks Venemaa ja Rootsi, jäävad euroalast välja. Kaasik nimetab seda vastutuuleks Eesti majandusele, sest kui Vene rubla ei õitse, kahaneb Venemaa majandus ka järgmisel aastal ja see pole meie eksportööridele hea sõnum. Samas avaldas Kaasik lootust, et Rootsi ja Soome majandus taastuvad uuel aastal pisut kiiremas tempos. Ta ei kippunud aga ka enneaegselt hõiskama, sest välisturgude taastumine on praegu meie peamine ootus ekspordi hoogustamiseks. Kuid seda oleme me varemgi lootnud ja pidanud pettuma ning taastumisootusi edasi lükkama.

Pall on tööandja käes

Praegu on heas seisus töövõtja ja tarbija, kuid kehvemas investeerija, sest esimene on saanud kiires tempos kasvanud palga, teise kasum kannatab kehva tootlikkuse all. Hanssoni sõnul ongi Eesti majandus nüüd teelahkmel ja see, millises suunas riik edasi läheb, sõltub sellest, kuidas lahenevad tekkinud ebakõlad – kõrge palk versus kehv tootlikkus, suur tööhõive versus tööjõu puudus. Soome majanduse praegune seis on Hanssoni sõnul veel pehme näide kehvemast stsenaariumist – lõpuks tuleb ikka langus, sest palgad ei saa üksinda lõputult kasvada. “Kui ettevõtted ei paranda tootlikkust, ei saa palgad lõputult kasvada, lõpuks toimub palgakasvu aeglustumine või isegi langemine,” hoiatas ta.

Kui aga Eestil õnnestub minna helgema tuleviku teed – väliskeskkond paraneb ja euroala parem käekäik kandub edasi välisnõudluse kasvu –, suudavad ettevõtted teha uusi investeeringuid ja tootlikkust kasvatada. Eesti Panga prognoosis on sel juhul palgakasv 5% lähedal.