Kommentaar
Bürokraatia ja maksud hoiavad kasvu tagasi
Sven Pertens, Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees
Optimismiks erilist põhjust ei näe. Tööealine elanikkond väheneb, tööpuudus on madal ja nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele püsib. Palgakasvu veab avalik sektor ja suuri muudatusi selles näha ei ole. Seetõttu on ka erasektoris töötavatel inimestel endiselt ootused palgatõusuks.
Tootlikkus ei ole juba aastaid kasvanud palkadega samas tempos ja see ei ole mõistagi jätkusuutlik. Tootlikkuse kasvu pärsivad arvukad riiklikud regulatsioonid, kasvav bürokraatia ja maksupoliitilised otsused. Kui olukord püsib muutumatu, hakkab palgatõus Eestis varem või hiljem aeglustuma.
Eesti tänavune majanduskasv on kasin. Kui väliskeskkonna all mõista naaberriikide majandusarengut ja teiste riikide kasvavat nõudlust meie toodete järele, siis ainult sellele plaane üles ehitada ei tasuks. Vaja on riiklikul tasandil meetmeid majanduse elavdamiseks, avaliku sektori senisest suuremat kulude kokkuhoidu ning riigi ja ettevõtjate partnerlust ühiste eesmärkide nimel.
Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul hakkab inflatsioon küll nõrgenema, kuid selle tõttu paistavad ees rasked ajad toormemajanduses, eriti näiteks Venemaal ja Brasiilias, kes sõltuvad suuresti toorme ekspordist. Venemaa majanduse halb käekäik on meie ettevõtjatele aga kõike muud kui rõõmusõnum.
Eesti Panga juht annab soovitusi
Hanssoni sõnul ei ole ettevõtjale järgmiseks aastaks selget teejuhti, kuidas käituda, kuid tähtis on see, et ettevõtja tunneks huvi ja mõtleks kaasa majanduse käekäigule. Oma fookuse siseturule suunanud ettevõtjatel soovitab Hansson mitte liigselt erutuda suurest tarbimisest, sest peagi võivad tuuled pöörduda. Eksportijatel soovitab ta mitte pingutada üle palga maksmisega.
“Ettevõtjad, kelle toodang on suunatud siseturule, peaks arvestama, et tarbimine ei kasva lõputult ja tulevikus on olukord võibolla natuke raskem. Investeerimiskaupade tootja näeb jällegi suuremat potentsiaali. Ta peab küll maksma sellist palka, mida turg nõuab, kuid palka tõstes peaks ta hoolega mõtlema, kas tuleb omadega ka välja,” märkis Hansson.
Kuhu kadusid töötajad?
Lõppeval aastal on lõpuks vähemalt numbrite poolest positiivne seis kaua kiratsenud tööjõuturul – meil on rekordmääral hõivatuid ja vähe tööotsijaid. Tegelikult peitub statistika taga tõsiasi, et töökäed on voolanud suures koguses välismaale, siiajääjad on leidnud ka töö, sest muidu nad poleks ilmselt jäänud. SKP kasvugi on panustanud palju eelkõige suur tööhõive määr, mitte aga tootlikkuse kasv, mis on ainus viis pikaajalise majanduskasvu tagamiseks. Seega ei paku suur hõive määr sisulisi lahendusi.
Kommentaar
Väljavaated on kesised
Margus Kastein, Saku Õlletehase direktor
Palgasurve on tohutu ja tootlikkus kahaneb, sest tööpuudust Tallinnas peaaegu pole. Töötades Saku vallas, on inimesi leida väga raske, valitseb tohutu tööjõupuudus. Me tõime oma emaettevõtte kaudu juba välismaalt 15 serblast.
Mis puudutab nõudlust ja tarbimist, siis meie sektoris palgad küll kasvavad, kuid tarbimine mitte. Meie sektor on mõjutatud väga tugevalt regulatsioonidest, eriti alkoholi aktsiisist. Töötame langeval turul, ennustame järgmiseks aastaks 2–3%-list turu langust, üritame seda kompenseerida ekspordi abil. Eksporditooted on ilma kohaliku aktsiisita, ekspordime ligi pool oma toodangust ja püsime tänu sellele üldse jalul. Pingutame püksirihma ja püüame uusi tooteid turule tuua ning kallimalt müüa. Siiamaani oleme saanud teha ka investeeringuid, kuid need saavad olema eelolevatel aastatel keerulised.
Ettevõtjad otsivad töötajaid seetõttu tikutulega taga ja on silmitsi juba tööjõupuudusega. Näiteks Saku Õlletehase juht Margus Kastein on toonud juba 15 töötajat emaettevõtte kaudu Serbiast – Eestist neid lihtsalt võtta pole.
Töökäte väljavool pole mingi uudis. Ses mõttes on aprill ja oktoober vennad – nii IMFi kevadine kui ka sügisene majandusprognoos on olnud Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku kinnitusel väga sarnased, väljavaated pole eriti muutunud.