Lubage mul rahus tööd teha!

Suureneb simulatsioon. Avatud kontoris suureneb rõhk välistele töö motivaatoritele. Tööd tehakse kolleegide-ülemuse pilgu all selleks, et tööd tegev välja paista (kas või lihtsalt arvutiga l-tähte klõpsides). "Kui on silma alt ära, muutub laisaks," võttis levinud hoiaku hästi kokku üks avatud kontoris töötav tippjuht.

Avatud kontor on uuringu järgi eestlastele konkurentsitult ebameeldivaim töökoht. Eelistatuim on töötada väikeses 4-5inimeselises grupis omaette ruumis. Muuseas, töökohal eelistatakse vältida üksteisega visuaalset kontakti.

Ma ei räägigi igapäevastest tavaolukordadest, mille peale avatud kontorite planeerijad-otsustajad ei mõtle. Kus ja kuidas ma saan teha rahulikult oma erakõnesid? Või ka pingelisemaid töökõnesid (ilma et peaks pabistama - kuidas ma nüüd välja paistan)? Kus ja kuidas ma saan keskenduda tund aega ühe asja tegemisele ilma, et keegi mind segaks? Nii hakatakse otsima nurkasid, ehitatakse toataimedest seinu ja okupeeritakse nõupidamisruume - ikka oma privaatsusvajaduse rahuldamiseks.

Ja ometi ehitatakse avatud kontoreid. Miks ometi, kui ideed tegelikult ei liigu rohkem, kui inimestel on Suure Venna pilguga kuklas ebamugav töötada, müra, segajate ja ka konfliktide arv kasvab ning ka tulemuslikkus on väiksem? Ma arvan, et sa aimad vastust.